Punk

Punk (Punk Rock) on rokk-muusika žanr, mis kujunes välja Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias, aastatel 1969-1976. Punk arenes välja  Rock and Roll’i, Rockabilly’i, Surf Rock’i, Garage Rock’i, Glam Rock’i, Pub Rock’i, Protopungi ning 1960. aastate Ska  järgi.

Punkbändid kirjutavad kiiret, raskeloomulist muusikat. Laulud on sageli lühikesed, ilustamata instrumentaalosa ning poliitilise või seadusevastase tähendusega sõnadega.

Esimesena kasutati mõistet „punk“ 1970. aastatel Ameerika kriitikute seas, et iseloomustada garaažibände. 1976. aasta lõpuks olid Londonis kujunenud välja bändid: Sex Pistols, The Clash, The Damned, ja New yorgis Television, Patti Smith ning Ramones. Järgmistel aastatel levis uus muusikastiil üle terve maailma. Arenes välja palju alaliike: Anarcho-punk, Art Punk, Christian Punk, Garage Punk, Glam Punk, Hardcore Punk, Oi!, Pop Punk jne.

Punk-muusikas kasutatavad pillid on elekrikitarr, basskitarr, trummid, vokaal.

Tuntuimad punkbändid on Dead Kennedys, The Clash, Sex Pistols, Bad Religion, Ramones, Operation Ivy, Black Flag, Minor Thread, Propagandhi, Bad Brains, Streetlight manifesto ja paljud teised.

Heavy Metal

Heavy metal on 60ndate ja 70ndate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustas sünge sisu, depressiivsetemeloodiate kasutamine ning mille mängimisel omasid muusikainstrumentidest suuremat rõhku elektrikitarrid ja trummid. Tüüpilised pillid: elektrikitarr, basskitarr, trummid, klahvpillid. Üheks esimeseks  ansambliks loetakse sageli briti gruppi Black Sabbath. Samuti ka Led Zeppelin ja Deep Purple. Heavy metal stiili tegi kuulsaks bänd Metallica, mida peetakse praegugi kuulsaimaks metal-bändiks. Heavy levis laialdaselt Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Austraalias, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Mujal maailmas esines seda vähem.

Heavy kontserte korraldati suurtel välilavadel, tavaliselt oli selleks staadium. Pealtvaatajate hulk sõltus esineja tuntusest, vahel ulatus pealtvaatajate hulk kümnete tuhandeteni.

Aastate jooksul on stiil pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis muusikaliselt võivad üksteisest olla üsna erinevad. Esimesed žanrid: olid hard rock, shock rock, progressiivne metal, glam metal. Hard rocki tuntumad ansamblid on AC/DC, Queen ja Blue Öyster Cult. Progressiivse metali tuntumad on Rush, Queensrÿche ning tänapäeval Dream Theater. Glamist on tuntumad Twisted Sister, Cinderella; shock rockist Alice Cooper, Kiss; pop metalist Guns N' Roses,Def Leppard, ja Europe. Hard-n-heavy tuntumad on Scorpions, Accept, Judas Priest, Rainbow.

Heavy metali üks alaliike on klassikaline heavy. Seda iseloomustavad instrumentaal-soolod, kiired bassi käigud ja hümnlik refrään, siin on eriti hea ära mainida ansambel Queen.

Hard rock, varajane metal, progressiivne metal, shock rock, glam metal ja varajane punk olid stiilid, millest hakkasid arenema muud alamžanrid.

Reggae

Reggae on 1960 aastate paiku Jamaical sündinud muusikastiil. Tihti koondatakse sama nime alla ka
teised Jamaica muusikazanrid, nagu näiteks rocksteady, dub, dancehall, ragga, reggaeton ja teised.
Sageli seostatakse reggae muusikat 1970.-1980. Aastatel populaarsust kogunud rastafaride
usulispoliitilise liikumisega.
 Pillid mida reggae muusikas kasutatakse on väga värvikad. Üheks tähtsamateks pillideks on trummid
ja teised perkussioonid. Üht suurt rolli selles muusikas mängib ka basskitarr. Peamiselt on seda
kuulda dub muusikas. Rütmid on reggae muusikas lihtsad. Veel kasutatakse kitarre, süntesaatoreid,
pasunaid ja vokaale.
 Reggae maailmas väga laialdaselt levinud. Selle suurimaks ülemaailmseks populeerijaks oli Bob
Marley. Veel on tuntud näiteks Dennis Brown, Damian Marley ja Toots Hibbert. Ka Eestis leidub
reggaemuusikuid. Näiteks 2007. Aastal loodud bänd nimega Bombillaz.

Rokk

Rokk muusika tekkis Ameerikas 1950-datel. See arenes välja bluusist ja kantrist. Algselt olid esiplaanil ameerika artistid eesotsas Chuck Berry ja Elvis Presleyga, kuid 1960-date alguses hakkasid ülemaailmselt levima Briti bändid nagu The Beatles ja Rolling Stones.

Hiljem hakkas rokk segunema teiste žanritega ja tekkisid uued ja huvitavaa muusikastiilid. Näiteks folrk rokk, mille kuulsaim esindaja on Bob Dylan, bluus rokk, millega sai kuulsaks Eric Clapton ja Psühhedeeliline rokk, kus tegi algust Jimi Hendrix.

Sellest veel hiljem tõusis esile alternatiiv rokk. Sinna alla kuuluvad stiilid nagu grunge, pop punk, britpop ja teised. Nüüd on rokk jälle hakkanud esile tõusma artistidega nagu Green Day, Foo Fighters ja Muse.

Soul

Soul on 1950. aastate lõpul Ameerika Ühendriikides tekkinud muusikažanr, milles kombineeruvad afroameerika gospel, R&B ja džäss.

Selle tunneb ära tempokate rütmide, neid saatvate käteplaksude ning äkiliste liigutuste järgi. Souli stiilis pannakse suurt rõhku laulmisele ning seda iseloomustab ilmaliku ja religioosse temaatika liitmine.

Mõistet „Soul-muusika“ kasutas esimest korda Ray Charles, keda peetakse ka Souli isaks. Peale Charles’i kirjutasid Souli algusaegadel sellist muusikat ka  James Brown ja Sam Cooke. 1960. ja 1970. aastatel arenes stiilile palju alaliike, mille alla kuuluvad näiteks Motown Soul, Southern Soul ja Neo Soul. Kuuekümnendate keskpaigas kujunes välja ka valgete artistide Soul, mida nimetatakse Blue-eyed Soul’iks. Muusikastiili areng pole tänapäevani peatunud. Soulist on välja kujunenud teiste hulgas ka tänapäevased muusikažanrid nagu funk, disko ja hip-hop.

Põhilised Soul-muusikas kasutatavad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ja teised klahvpillid.

Tuntuimad muusikastiili esitajad on Aretha Franklin, Diana Ross, Roberta Flack, Stewie Wonder, Leona Lewis, Amy Winehouse, Adele, Duffy ning Eestist näiteks Uku Suviste ja Sofia Rubina.

Dzäss

  Džässmuusika sai alguse 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Muusikazanr kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime’i.

  Džässi levik Euroopasse toimus 1920. aastatel. Kiiresti sai temast kerge muusika põhiliik ning tähtsaim tantsumuusika ja lööklaulude kujundaja. Džässil pole kindlat noodistikku. Tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab džässi iga heli nii, nagu mängija seda hetkel tajub. Toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässi juures on oluline osa improvisatsioon.

  Džässmuusika pillideks on erinevad keel- ja puhkpillid. Neist tuntumad on näiteks saksofon, trompet, tromboon ja klaver. Kindlasti kasutatakse ka löökpille.

  Läbi aegade on olnud väga andekaid džässmuusikuid, keda kuulatakse tänase päevani. Tuntumad neist on näiteks Chet Baker, Duke Ellington ja Louis Armstrong.

Kantri

Kantrimuusika sai alguse 1920. aastatel Georgia osariigis, Atlanta linnas. Muusikažanr ise võtab eeskuju ameerika folk- ja bluusmuusikast. Suuremalt jaolt kasutatakse keelpille nagu bändžo, kitarr, mandoliin ja viiul. Tänapäeval hõlmab mõiste kantrimuusika enda all väga palju erinevaid muusika tüüpe.

Kantri on läbi aegade palju muutunud. Võeti kasutusele elektrilised pillid ja hakkati kantri rokki tegema või siis kasutati kantrit pop muusikas ja alguse sai kantripop.

Samuti on ka muusikastiile kantrist lahku läinud. Näiteks bluegrass sai oma alguse kantrist kuid on tänapäevaks sellest eemaldunud.

Tänapäeval on Nashville linn kust saavad oma alguse kõik uued kantristaarid.

Bluus

 Bluus (inglise keeles blues) on muusikažanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide ja töölaulule kõrval.
 Bluus on kaeblik, aeglase tempoga laul, mis tihti räägib esitaja enda elust ja kannatustest.
 Bluusi tekst ja meloodia on sageli improviseeritud, harmoonia skeem püsiv.
 Bluus arenes välja Aafrika-Ameerika orjade vokaalmuusikast ja traditsioonidest. Täielikult ei ole teada millal bluus esimest korda ilmus, kuid arvatakse, et see juhtus umbes aastatel 1870-1900. Sellel ajal polnud kindlat vahet nüüdisaja bluusil ja kantrimuusikal.
 Bluus oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm.
 Bluusist on hiljem välja arenenud džäss, RnB ehk rhythm and blues, millest on omakorda välja arenenud Rock and roll, soul, funk ja reggae. Bluusis segunevad tihti mažoor- ja minoorkõlad.
 Algul oli traditsiooniline bluusi värss arvatavasti üks ja sama rida mida korrati neli korda. Alles hiljem muutus standardiks, et korrati ühte rida kaks korda ning sellele järgnes “vastus”.

Folk

Folkmuusika on žanr mida võib pidada kõige vanemaks muusikavormiks inimajaloos, sellele on pea võimatu seada piire.

Traditsioonlist folkmuusikat saab defineerida mitmel viisil: muusika, mida väljendatakse suu kaudu, madalamate klasside muusika või muusika mille autorid on teadmata.
Kontrast folkmuusika alamžanrite hulgas on liialt lai et seda kõike täpselt välja tuua, nii et üritan selle lühida postitusega välja tuua selle tähtsamad teosed ning artistid.

Folkmuusika eksisteerib igas maailmanurgas olgu see siis arenenud kultuurid nagu Ameerika ja Jaapan, või Amazonase vihmametsades elutsevad hõimud.
Tuhandeid aastaid tagasi polnud võimalik salvestada muusikat ning kuulata seda korduvalt plaadilt või digitaalselt, ning muusika sai alguse misiganes tegevuse lõbustamiseks
või vaba aja sisustamiseks, olgu see siis viis mida ümisesid orjad töötades, või sõjaviisid mida lauldi enne lahingusse astumist.

Enne 19. saj. võis folkmuusikaks kutsuda ükskõik mis viisijuppi mida keegi kuskil võis ümiseda, kuid mingil hetkel hakati huvi tundma kadunud kultuuride ning inimeste muusika
säilitamise vastu.

Tänapäeval on folkmuusika mõju tunda pea igas laialdaselt tuntud muusikažanris, folkmuusika ümber on tekkinud kultuur sellest innustust leidnud artiste võime kuulda pea
igapäevaselt raadiost. Kuulsamad folkmuusika alamžanrid on: folk rock, mille suurimateks innustajateks peetakse artiste nagu Bob Dylan ja The Beatles; folk metal, mille
esindajaks võime kutsuda Metsatölli.

Eesti folkloori saab tagasi võtta vaid veidi vähem kui 1000 aastat, selle algeteks on sõjalaulud. Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist regivärssi
kannavad kõigi balti-soome rahvaste traditsioonid. Professionalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal.

Klassikalise muusika olemus

 Keegi ei oska täpselt öelda, millal klassikaline muusika sündis. Mõnedes maailmanurkades algas see varem, mõnedes hiljem ja paljudes kohtades selline žanr üldse puudub. On kokku lepitud, et klassikaline muusika kui selline saavutas oma olemuse 18. sajandi alguses. Kuigi alguses oli see eelmistega sarnane oli see uus kurss muusikas.

Klassikaline muusika jaguneb laias laastus kolmeks: hilisbarokk-, klassitsism- ja eelromantistlik muusika. Barokkist tooksin välja oreli kuninga Johann Sebastian Bachi ja viiulivirtuoosi Antonio Vivaldi. Mõlemalt ka mõned teosed: „Tokaata ja fuuga d-moll“, „Missa h-moll“, „Aastaajad“, „Traviata“. Klassitsismi esindavad kolm kuulsat heliloojat: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn ja Ludwig van Beethoven. Igalt ühelt ka üks teos: „Väike öömuusika“, „Üllatussümfoonia“, „5. sümfoonia“. Eelromantitsislik muusika oli klassitsislike muusika järg, milles oli kasutusel uusi lahendusi, aga vorm järgis endiselt klassititslikku joont.

Klassikaline muusika oli ettekannetel nii kõrgemas seltskonnas kui ka ooperi- ja kontsertmajades, kuhu oli muusikat kuulama tulnud ka alam rahvas. Eluajal oli oli vähe neid heliloojaid, kes kuulsad olid. Üks neist, kes kuulus olla jõudis ja on seda tänapäevani, on Mozart.

Minule on see žanr üks lemmikutest, sest see muusika aitab rahuneda ja keskenduda. Tihti on ka inspiratsiooniallikaks mõni klassikaline suurteos või voolav etüüd. Järgmine kord saate lugeda meie järgmist žanri, milleks on folkmuusika.

Sissejuhatus muusikasse!

Muusika on midagi mis on eksisteerinud inimajaloo algusest. Oli selleks siis häälitsemine, laulmine või pillimäng, muusika on meiega olnud väga kaua. Selle tõttu oleme me teda arendanud ja muutnud.

Mis on muusika? Sõna ise tuleneb kreeka keelsest sõnast ''mousike'', mis tähendab muusade kunsti. Muusika on helivorm millele ei saa anda kindlat kirjeldust, kuna see muutub erinevates kultuurides. Mida me saame aga kindlalt väita on see, et muusika äratab meis kõigis tundeid.

Nende järgnevate nädalate jooksul loodame teile tutvustada 12 erinevat muusikažanri. Me alustame ühe vanimaga, klassikaline muusika. Selle järel liigume me läbi aja ja jõuame oma teekonna lõpus tänapäeva tantsumuusikani välja.

Me loodame, et need nädalad saavad olema teie jaoks huvitavad ja informatiivsed.